a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 #

eixd - paberpahn كلمات الأغنية

sul on pruunid silmad
silmad pruunid on, kui šokolaadisiirup t-ssipõhjas
ei, ses luuletuses eal ei tule kõnekandjaks r-ssisõjad
t-ssid õlal
kolme kilogrammi mälu, ühte grammi pisaraid
kes teab, kas oled aus või lihtsalt viisakas
istud jälle muruseljandikul, sirgeldad
mu
paberpahna hooneid ning kuuvarjutust
naeraks läbi vihma, kui vaid suudaks hingata
vahel kordan leierkasti kaudu ammu rikkis harjutust
vaja pole palju ju
kes teab, kas mõtled mullegi
kui kuulad pinnaal-stehteid
läbi vilkuvplasti justkui mikri taga seisva seina kaudu etleks
aegluup on ebatrvilik, püsiks kauem veel kui kolletunud k-mmitusfotod
pole vaja salvestada, püsin veel kui sina püsid, trükiks lotot
hetkeni, kus nagu mõnes prantsusdraamafilmis
vaatus peatab purpursirmi
sinult eal ei saa ma silmi
tõsta, ei, mitte pimedaski
rebin treeningsaalis vilemaskid
lämbun leivatüki kätte, tuimalt, hääletult
lumehelbed laugudel, ehk päästetud
ei, nagu indie-rokilikud rifid varavalges
saadad kõiki mälestusi, kuigi oled
kaugel

ma ei vaata sulle otsa, kuigi võiksin
võiksin kuigi otsa koperdades jääda üksi
kuigi olen, olen 31 ja veerand korda üksi
omadega läbi ja lõhki
omadeta häbis ja lõplik
jalad üle letiääre kõlk-mas ja tosin meetrit
ülekeskööakrobaatika ja leplik
nägu haihtub viirutatud kardinate varjus õhku
olen rumal, see ei ole muud, kui mage sõprus
valeõppus
ma küll püüan sinu olemust mu kol-st välja nühkida
a iga oletus on hüplik ja
siis upun omaenda sõnapisarais ning vajun trepikoja diivanisse
püüdes nägu nagu ja-n-lind veel korra peita liiva sisse
see kõik on ühepoolne, miks sa tulid?
miks sa pidid tulema? miks ma üldse luuletan?
miks sa saabud oma segaduses tõsiilmelise näoga, vastu seina toetunult
kõik päevad nagu närvirakutulekahjuloetelus
loeb ehk su
olemus mul lihtsalt liialt palju, liialt palju liiati
mõttes vabandan, kui jälle keeletuna haaran pliiatsi

katatoonianoodil voldin kohukeseglasuuriseid uudiseid
kleebin raskeil silmil päevikusse ridu, muutun uniseks
kui lörtsihämaruses kl-ssis inhaleerin viidingut
nii kaua, kuni sulle mõeldes raamat kuivab riimituks
hoolimata võimal-stest uurin elu stiilitult
kiiritus
sõltl-sskisofreenikud ja nende vastu pöörand sulid
ametiblamaaži harrastavad helgepead ja lumi
kui tean, et tühjast lootmisest mu vihjeid eal sa’i kuule
äkki dešifreeridki, kuid hoolimata jääb su laual seisma tuuner
ehk mu keskpärasära läheb kaduma ses luules
isetahtlik iseloom, a kohmakas ja kõhetunud suue
tead ma ise ka ei tea
ehk minutid ja tunnid näevad asja
oma tõelisest palest
oma tõelised valed
püüan hetkeajenditel tuimalt ära katta
arusaamine ehk saabub külmalt ja valutult
komistades pealetükkiv, äkki pole ma palutud
see on viimane arutlus
minu esmane arutus
palun mitte automaatselt, kui kord näed, siis vasta
ja siis algab jälle suvi

- eixd

كلمات أغنية عشوائية

كلمات الأغاني الشهيرة